RENESSANSS, KLASSITSISM, ROMANTISM, KESKAEG
a. ilmus meie eepos KALEVIPOEG, mille rahvamuis-
tendite jrgi seadsid kokku F.R.Kreutzwald ja F.Faelmann.
1869.aastal toimus Tartus Eesti I uldlaulupidu.
Meie esimesteks heliloojateks olid Aleksander Kunileid, Karl August Hermann ja
Miina Hrma.
KESKAEG 10-14. sajand
HISKOND: Vim hiskonnas kuulus kirikule. Kirikutegelaste otsustega pidid
nus olema ka kuningad ja muud valitsejad.
Kiriku mju ulatus ka kunsti ja muusika le- ehitati uhkeid kirikuid ja
kloostrihooneid, kunstnikelt telliti nendesse phapilte ja phakute
skulptuure.
MUUSIKA:
kirikumuusika phivormiks sai GREGORI KORAAL-see on hehlne laul, mida
lauluvad mehed, ladinakeelne, rahuliku-voogava viisiga.
Ilmalikus muusikas tekkis RTLILAUL- aadlikke, kes olid hea vitluskunsti
vljappega,nimetati rtliteks. Nad said kindlasti ka muusikalise hariduse.
Rtlid pidid oskama oma sdamedaamile laule luua ja neid ette kanda. Nad
saatsid oma laule lautoga (keelpill).
Teine ilmalikku muusikat tegev seltskond oli RNDMUUSIKUD- nemad rndasid
annaabi.ee 
