Platoni Pidusöök
lisades humoorika utilitaristina – „ühtlasi meile kasulikumaks, kuna inimeste arv suureneb“ (196). See arendab
edasi Eryximachose ideed, et armastus on teatav ühtesulamine, postuleerides müütilise algolukorra, kus kaks
inimest algselt olidki üks, ja nüüd poolikuna igatsevad oma teist poolt. Ühtlasi annab see seletuse
homoseksualismile (homoseksualist pärineb algolendist, kes oli mõlemalt poolt sama sugu).
5. Viiendana peab kõne Agathon, kes väidab, vastupidiselt Phaidrosele, et Eros on jumalatest kõige noorem. Peale
selle on ta ilus, õrn, nõtke (202-3). Tal on ka hulk voorusi. Sarnaselt Pauluse kuulsale armastuse-oodile (1Kr 13, 1-
13) ei tee Eros ülekohut (ega kannata ülekohtu all), ei kasuta vägivalda, on õiglane, arukas, vapper, tark,
kunstimeisterlik (204-5).
6. Kuuendana tuleb „Pidusöögi“ kulminatsioon, Sokratese kõne. Kõigepealt heidab ta eelnevatele kõnedele ette, et
armastus on seal pelgalt empiiriline ning armastuse kirjeldus meelevaldne