Õiguse filosoofia loengukonspekt
Praktilise mõistuse sfääriks
on "võimalikkus vabaduse läbi" (isegi kui see kunagi ei realiseeru), teoreetilise mõistuse sfääriks
on "looduse paratamatus". Esimesele vastavad praktilised seadused (ettekirjutused), teisele
nomoloogilised seadused.
Kant tuletas kõlbluse (ehk käitumist reguleeriva aksioloogia) a priori puhtast mõistusest,
mitte inimese loomusest. Ta vastandas inimese kaks loomust: empiiriline inimene (homo
phaenomenon, nähtumuslik, fenomenaalne inimene) ja inimene mõistuse kandjana (homo
noumenon ehk inimene kui noumen, inimene iseeneses). Inimene mõistuse kandjana on suuteline
tõusma kõrgemale oma animaalsest seisundist ning looma mõtlemise kategooriate abil looduse
fenomenide kohale täiesti uue mõttelise maailma (moodsalt öeldes mõttelise maailmamudeli).
Kõlblus jagunes Kanti õpetuses kaheks valdkonnaks: õiguseks ja moraaliks. Õigus