Rästik
moodustavad nad suuri kogumeid ning vivad puududa suurtelt aladelt
mberringi. Nad on vga paiksed loomad, elades kogu elu hel ja samal kohal,
liikudes vaid 60100 m raadiuses. Rstikute varjepaikadeks on mitmesuguste
loomade urud, pehkinud knnud, praod. Kuigi neid vib tihti nha end pikese
kes soojendamas, on rstikud peval loiud. Nad suunduvad jahile videvikus ja
on eriti aktiivsed esimesel poolel. Peale edukalt kulgenud pgiretke ei
vlju nad 23 peva jooksul varjepaigast.
Rstikute toidust moodustavad phiosa hiired, raba- ja rohukonnad, ka
maapinnal pesitsevate lindude sjakoorunud pojad, sisalikud ja vaskussid.
Noored rstikud svad putukaid, nlkjaid ja vihmausse.
Septembrist-oktoobrist aprillini on rstikud talveunes - nad talvituvad allpool
lbiklmuvaid pinnasekihte, 0,42 m sgavusel, kus temperatuur ei lange alla
24 C. Sellisteks paikadeks on nriliste urud, heinakuhjade vi
kivihunnikute alune pinnas
annaabi.ee 
