Eduard Bornhöhe “Tasuja”
Ta oli ju alles kakskmmend aastat vana ja juba peremees. Poisid
viskasid ka nalja. Jaanus sai aru, et lossihrra oli surnud. Tunni aja prast
judis Jaanus koju. Kui ta tuppa astus istus Tambet sulastega lauas ja nad sid.
Jaanus lks ja heitis enda tuppa pikali, kui kuulis kedagi tema nime hdmas. See
oli Maanus ta tuli akna kaudu tuppa ja palus Jaanust, et ta talle sa annaks.
Jaanus pani ta enda voodisse magama ja heitis ise ka pikali. Maanusele oli koju
jrgi tulnud kubjas ja hvardanud ja siis ta pgeneski. Jrgmisel hommikul rkas
Jaanus hilja. Maanus magas veel. Ta kuulis ues vaidlust. Seal seisis hel pool
lossikubjas koos kahe misasulasega. Teisel pool Tambet oma sulastega. Nad
vaidlesid, et kas Maanus oli Jaanuse juures vi ei. Tambet tles, et kuidas ta sai
siin olla, mina pole kedagi ninud. Siis hakkas kubjas Jaanust kahtlustama. Jaanus
vastas eitavalt. Siis sai ka Tambet teada lossihrra surmast, kuna kubjas hvardas
uue hrraga. Jaanus lasi enda sulastel kupja vlja visata
annaabi.ee 
