Keskaeg - Riik ja Ühiskond
sõtlusid kellestki ( kuningas sõltus rahva tahtest jne). Vabadusi piirati teiste arvelt, kui
liiga palju piirati, järgnes vastuhakk. Mittevaba oli õiguse subjekt, tema tapmine oli
karistatav, tal oli õigusjõud.
Krahv: piirkonna valitseja, kuningaasemik. Markkrahv: piirkonna ( margi )
asevalitseja. Krahvamet muutus päritavaks ja hiljem krahvi aadlitiitel samamoodi.
Hiliskeskajal jagunesid krahvid kaheks tiitlipõhised krahvid ja maa-alade valitsejad
krahvid. Pflalzi valitsev krahv oli pflalzkrahv. Sellest süsteemist kujunes aga tituleeritud
aadlihierarhia hertsog > markii > krahv. Nendest saavad niisiis päritavad aadlitiitlid.
Keskaja riikide administratsioon: Keskaja riikide administratsiooni moodustasid
kuninga usaldusisikud, kes vajadusel asendasid kuningat. Administratsiooni roll
eriaegadel oli erisugune.Varases aristokraatias polnud võimusuhted riigis veel väga
selged. Riigi administratsiooni kujunemisel oli eeskujuks kiriklik administratsioon