· kuningas Karel I valiti 1355 aastal ka saksa-rooma riigi keisriks Karl IV nime all · nõnda osutus tehhi kogu keisririigi keskuseks · praha selle pealinnaks · Karl IV 1 · Tunnustas osamaadevalitsejate kuninglikke eesõigusi · Seega ka tehhit iseseisva kuningriigina · Liitis tehhiga · Moraavia · Osa Pfalzist · Osa Saksimaast... · Väga tähtsaks pidas kaubanduse arengut · Lasi ehitadaprahale juurde ued osad · Nóve Mésto · Lasi ehitada Vltava jõele silla · Säilind täningi karli silla nime all · Oskas hinnata haridust · Asutas 1348 Praha ülikooli · Andis sellele Bologna ja Pariisi Ülikooli dokumentide eeskujul koostatud privileegid
1681. aastal hõivasid prantslased ka Straßburgi (Strasbourg). 1684. aastal oli sunnitud reunioone tunnustama ka keiser Leopold I (1658 1705). Oma keisrist kälimeest kutsus Prantsuse kuningas solvavalt ,,Saksa vabariigi peakapteniks". Saabunud oli Louis XIV välispoliitika kõrghetk. Louis XIV viimases 17. saj. Habsburgidega peetud Pfalzi pärilussõjas (168897) seati Prantsusmaa edasistele vallutustele piir. Pärast seda, kui Louis XIV taotles Pfalzi kuurvürsti tiitlit oma Pfalzist pärit vennanaisele Liselottele, kujunes Prantsusmaa vastu ulatuslik koalitsioon, kuhu kuulusid kõik suuremad Saksa riigid, Hispaania, Inglismaa, Holland ja Rootsi. Sõda ise oli äärmiselt laastav, hävitades muuhulgas ka Heidelbergi. 1697 sõlmitud Rijswijki rahuga säilitasid prantslased küll Elsassi ja Strasbourgi, teistest reunioonidest, sealhulgas kõigist valdustest ida pool Reini jõge tuli Louis XIV-l loobuda. Prantsusmaa mõjuvõim Euroopas oli saanud esimese tõsise vastulöögi.
annaabi.ee 
