Immanuel Kant
See teos koosneb neljast osast:
17
I. Kurja põhimõte elust meie sees hea kõrval; või radikaalne kurjus inimloomuses;
II. Headuse printsiibi võitlusest kurjaga valitsuse pärast inimese üle;
III. Headuse printsiibi võidust kurja üle ja Jumala riigi rajamisest maapeal;
IV. Teenimisest ja ebajumalateenistusest headuse printsiibi all ehk religioonist ja ebausust(
Pfaffentum).
Selliste uurimuste ettevõtmist ei pea Kant mitte ainult lubatuks vaid ka kohustuslikuks,
selleks, et "pühakirjas sellist mõtet otsida, mis pühimaga ( mida mõistus õpetab) harmoonias
seisaks". Kant oli niisiis (nagu teised filosoofid enne teda) veendunud, et ta võib oma
religioonifilosoofiliste uuringutega religioonile teene osutada. Teisel arvamusel olid need ( nagu
teiste filosoofidegi puhul), kes pidasid end tõelise religiooni esindajaiks.