Newtoni eelne füüsika areng
1901. aastal pälvis ta
esimese Nobeli füüsikaauhinna.
Tema järgi on nimetatud keemiline element röntgeenium ja mõõtühik röntgen.
Wilhelm Conrad Röntgen uuris kristallide püroelektrilisi omadusi, tegi kindlaks elektriliste ja
optiliste nähtuste suhte kristallides. Röntgen viis läbi uurimusi Magnetismi alal. Hiljem oli nendest
uuringutest suur kasu Hendrik Anton Lorenzile, kes kasutas neid oma elektroonilise teooria
tõestamisel.
Max von Laue
(9. oktoober Pfaffendorf 1879 24. aprill 1960 Berliin) oli saksa füüsik.
Avastas röntgenkiirte difraktsiooni ja sai 1914. aastal Nobeli füüsikapreemia.
Antoine Henri Becquerel
(15. detsember 1852 Pariis 25. august 1908) oli prantsuse füüsik, kes avastas elementide
radioaktiivsuse selle eest pälvis ta 1903. aastal koos Marie ja Pierre Curie'ga Nobeli preemia.
Tema järgi on nimetatud bekrell ühik radioaktiivse preparaadi aktiivsuse mõõtmiseks.
Becquerel huvitus fluorestsentsist