Halliste luha taimkatte muutustest
Suure liigitihedusega
niitudel peavad seal kasvavad liigid kuidagi vältima konkurentset väljatõrjumist. Häirimine
toimub liigirikastes kooslustes peamiselt regulaarse niitmise või karjatamise läbi. See
võimaldab edukalt konkureerida ka muidu konkurentselt nõrgematel liikidel, eeskätt
võsudevahelise asümmeetrilise valguskonkurentsi vähendamise kaudu (Grubb, 1986). Samuti
on regulaarselt niidetavates kooslustes võsud väiksemad ja seega kasvavad tihedamalt
(Diemer & Pfadenhauer, 1987; van der Maarel, 1988). Mida suurem on aga võsude arv, seda
suurem saab olla liikide arv väikesel skaalal (Abrams, 1995; Oksanen, 1996; Zobel & Liira,
1997; Pärtel & Zobel, 1999; Stevens & Carson, 1999).
Karjatamine algas luhtadel varem kui niitmine, tõenäoliselt juba 3000-4000 aastat tagasi.
Luhatingimustes on karjatamise mehhaaniline mõju väga tugev. Karjatamise suhtes tundlikud
taimeliigid hävivad, tolerantsed liigid aga jäävad püsima. Niitmise ja karjatamise tulemusena
annaabi.ee 
