Seda, et sul on üks võimalus jälle vähem. (Clerfayt) Ilma jääda võib ainult iseendast. (Lillian) Ükski asi siin ilmas pole päriselt nii halb ega päriselt nii hea, kui ta meile näib. ja mitte miski ei ole lõplik. (Lydia Morelli) Tee iseenda juurde käib alati oma unistuste kaudu mitte kunagi aga teiste. (Clerfayt) On kaks võimalust: sa kas leiad ennast või kaotad lõplikult. (Lillian) Väikestel asjadel on sama oluline väärtus ku suurtel. (Peystre) Üksikasjad on sama tähtsad kui tervik; aga tervik on mõjusam. (Gerard) Kes millelegi ei looda, ei saa ka kunagi pettuda. (Gerard) Mõned lahukvad liida hilja ja mõned liiga vara. Mõned õigel ajal. (Zarathustra) Inimene on inimene ja peab ennast hävitama. (Clerfayt)
Kuid aega ju peab rasikama, mõtles Lillian, arutult, kõigele vaatamata, või muidu oled muinasjututegelane, kes tahtis müüa oma kullatükki nii kallilt, et ei suutnudki ära otsustada, kui kallilt, ja selle otsa suri. Kui üksik oli tegelikult inimene, kui ta kesk elu rõõmsat juubeldamist sellesama eest heitles, ja kuidas kõik ümbritsev painajalikuks viirastuseks muutus, kui sul tuli võidelda viimase hingetõmbe pärast. ,,Kas te ei karda, et võite millestki ilma jääda?" küsis Peystre. Lillian vaatas talle otsa ja vaikis hetke. ,,Millest siis?" küsis ta viimaks. ,,Näiteks mõnest seiklusest. Või üllatusest. Millestki uudsest. Millestki, mida te veel ei tunne." ,,Mul oli see kartus siis, kui ma siia tulin. Ma pelgasin, et jään ilma New Yorgist, Yokohamast, Tahitist, Apollost, Dionysosest, Don Juanist ja Buddhast kuid nüüd olen ma sellest hirmust vabanenud." ,,Millal te sellest siis üle saite?" ,,Paari päeva eest." ,,Ja mis selle põhjuseks oli?"