rkida. Mlemal oli nii palju ksimusi, kuid vga vhe vastuseid. Kujunes vlja, et Aliide varjas siiski Zarat oma kodus Paa eest. Aliidele hakkas tdruk meeldima, ta soovis, et ka tema enda ttar oleks selline olnud. Nimelt Zara oli kodune, teda huvitas see mida Aliide tegi, aga Aliide enda ttar tahtis ra lnde minna, et rikka mehega abielluda ja head elu elada. Kui Paa Zara asukohast aimu sai, tuli ta Zarat otsima. Aliide pani Zara konkusse peitu. Tdruk kartis, et kik tuleb pevavalgele, et Aliide annab ta les, kuna ei taha sellist inimest oma koju. Aliide eitas Paale Zara kohalolekut samamoodi nagu ta oli varjanud Hansu selles samas konkus ja rkinud kommunistidele, et Hans on surnud. Teist korda, kui Paa Zarat otsima tuli, tappis Aliide Paa ja tema ksilase ning aitas tdrukul minema pseda. Romaan ksitles erinevaid aegu ja olukordi. Minu jaoks oli raamatu huvitavaim osa lugeda Aliide lugu, kuidas ta sai hakkama ajal, mil oli Vene vim ning milline oli
sir Gaston Masperolt. Too soovitas talle tutvuda briti arheoloogi Howard Carteriga mehega, kel oli palju erialateadmisi ja idealismi, ent vhe raha. Carter oli Egiptuses ttanud aastast 1890. Muististe osakonna juhatajana oli ta ameeriklasele Theodore Davisele avastanud Kuningate orus, Luksorist lnes, juba kaks hauakambrit. Howard Carter ja lord Carnarvon otsisid peidetud aardeid koos seitse aastat. Kik, mida nad kuni 1912. aastani kaljukivimeist pevavalgele tid, avaldasid nad uhkusega oma kallihinnalise kujundusega raamatus Five Years Explorations at Theben (Viis aastat uurimistid Teebas). Ent t jtkus. Carter oletas, et orus pidi peituma veel ks unustatud vaaraohaud. Tema oletus polnud phjuseta. Theodore Davis oli hest kaljulhest leidnud karika Tutanhamoni hieroglfidega. Peale selle oli ta avastanud hauaahti, mis sisaldas jnuseid puukastist, kus olid Tutanhamoni nimega kuldplaadid. Davis jreldas sellest, et ta on avastanud Tutanhamoni haua
annaabi.ee 
