Eesti okupeerimine + Talvesõda
statistika. Nukogude Liidu vlisminister Vjateslav Molotov valetas NSVli
kaotusteks lemnukogu istungil 1940. aasta 29. mrtsil surnutena 48 745 ja
haavatutena 158 863 (Soomlaste kaotusteks valetas ta vhemalt 60 000 surnutena
ja 250 000 haavatutena). Uuema vene statistika jrgi olid Punaarmee kaotused
surnutena ja vangi langenutena 84 994 meest, haavatutena 186 584, haigestunutena
51 892 ja klmunutena 9 614. Nikita Hrutovi jrgi kaotas Nukogude Liit
Talvesjas ks miljonit meest. Marssal Mannerheimi pevaksus 13. mrtsil
1940 mainiti venelaste kaotusteks surnutena umbes 200 000 meest.
Eesti okupeerimine
23. augustil 1939 slmiti N Liidu ja Saksamaa vahel mittekallaletungileping ehk
Molotovi-Ribbentropi pakt, mille salastatud lisaprotokoll jagas Ida-Euroopa kahe
suurriigi vahel. Baltimaad peale Ida-Preisimaa ja Memeli jid seejuures
Nukogude Liidu poliitilisse mjusfri.
Septembris 1939 koondati Eesti piiri lhistele suured Nukogude veksused