Metsade sääst
nende mahlatamisel olulist tähtsust.
Mähka on vanarahvas võtnud peamiselt kaselt, lepalt ja pärnalt. Kase ja lepa mähka
sõid peamiselt lapsed ajaviite maiusena kevadeti karjas olles. Lepa mähk määrinud
nende näod punasekirjuks (Loorits, 1940). Kase mäha hankimine rikkunud tihti noori
ilusaid puid. Pärnamähka kasutati peamiselt ravimina, näiteks kompresside tegemisel
põletushaavade puhul. Männimäha ulatuslikku kogumist näljaajal nn. petuleiva
valmistamiseks, nagu see Soomes ja Karjalas laialt tuntud oli, Eestis teada pole
(Viires,1975).
Mõju metsade looduslikule mitmekesisusele, võimalused tänapäeval
Mäha hankimine ja puude mahlatamine on Eestis toimunud alati nii väikeses ulatuses,
et nad metsade looduslikule mitmekesisusele märgatavat mõju pole avaldanud.
Teise Maailmasõja ajal, 1942.-43. aastal katsetati Eestis kase ja vahtra mahla
tööndusliku kogumise ja kasutamise võimalusi. Katsete tulemusel selgus, et vahtra
annaabi.ee 
