valimisnimekirjas. Mandaadid valimisringkondade vahel jaotatakse lähtuvalt hääleõiguslike kodanike arvust ringkonnas. Valimistel kasutatakse nii avatud kui suletud nimekirju. Kõik eelnev ning veel palju muudki käib Eesti valimissüsteemi alla, kuid kas see kõik pole üleliia keeruline. Eesti valimissüsteem lihtrahvale on minu arvates liialt keeruline. Antiikajal tähendasid otsesed valimised sellist valimist, millel polnud vahestaadiume ning kus kõik käis pettusteta demokraatlikult ning rahvale arusaadavalt. Riigikogu valimistes annab rahvas hääle individuaalselt eraisikule kuid arvestatakse erakonnale laekunud hääli ning riigikogusse pääsetakse erakonna valimisnimekirja alusel, mis paljudel juhtudel tähendab rahva poolt palju hääli pälvinud kandidaatide väljajäämist ning ehk vaid paari toetajaga kandidaatide riigikokku pääsemist. Sellise süsteemi alusel läheb palju hääli kaotsi ning lihtrahvale arusaamatuks jääv
Nii nimetab kultuuri ilmunud raamatu ,,Pettuse kultuur: miks üha enam ameeriklasi valetab, et elus edasi jõuda" autor David Callahan. Petukultuuri on kirjeldanud kui ühte edu saavutamise abinõud. Enron, Worldcom, Tyco, Martha Stewart... Kõiki neid viimastel aastatel Ameerika suuräri raputanud skandaale ühendavad valed, mille abil tippjuhid püüdsid kasu lõigata. Arvamusuuringud näitavad, et keskmise jänki usaldus sellesse, et korporatiivses Ameerikas aetakse asju ilma pettusteta, on kogu päevavalgele tiritud musta pesu tõttu kõikuma hakanud. Kuid mida teeks enamus tavaameeriklasi ise, kui neil oleks võimalus pisut pettes suurt raha saada? David Callahan usub, et enamus jänkidest otsustaks tasku panna tunduvalt enam, kui nende arve seda võimaldaks. Valede paraad "Pettused ja valetamine on viimase 20 aasta jooksul Ameerikas dramaatiliselt tõusnud," väidab Callahan. Ta süüdistab selles üha verisemaks