2) riigil on võimalus väita, et tema nõusolek lepingu kohustuslikkuse kohta on kehtetu, sest tema esindaja pädevust oli piiratud 3) riigil on võimalus väita, et tema nõusolek lepingu kohustuslikkuse kohta on kehtetu, sest see oli väljendatud vea tõttu lepingus 4) riigil on võimalus väita, et tema nõusolek lepingu kohustulikkuse kohta on kehtetu, sest ta sõlmis lepingu teise läbirääkimistel osalenud riigi pettusliku tegevuse mõjul 5) riigil on võimalus väita, et tema nõusolek lepingu kohustuslikkuse kohta on kehtetu, sest see oli väljendatud tema esindaja korrumpteerumise tulemusena 6) riigi nõusolekul lepingu kohustuslikkuse kohta ei oma mingit õiguslikku tähendust, kuid see on saadud riigi esindaja sundimise tulemusena 7) leping on tühine, kui selle sõlmimine on saavutatud relvastatud jõu kasutamise või sellega ähvardamise tulemusena
–kui see tõene informatsioon on puudulik, siis ei piisa kaudsest tahtlusest peab olema kavatsetus. Pettus on võimalik ka tegevusetusega – see on vajaliku informatsiooni edastamata jätmine ehk hoitakse teist oluliselst asjast teadmatuses, ja see saab olla ainult võimalik juhul kui info edastamata jätval inimesel peab olema kohustus infot edasi anda. Eksida saab ainult inimene ning mitte masin. Karistusõigus II.osa - kannatanu poolne vara käsutus - Pettusliku tegevuse ja eksimusse sattumise resulataat oleks see et kannatanu annab vara üle. Peab andma eksimuse mõjul vabatahtlikult vara üle ehk keegi ei sunni seda tegema. Sunni puudumine ehk vara üleandmise vabatahtlikkus on tunnus mille alusel kelmust eristatakse väljapressimisest ja röövimisest. Kuna see on kannatanupoolne tegu siis tuleb hinnata ka mis toimub kannatanu peas. Kannatanu peab aru saama et tema tegevusel on varaline iseloom, st see mis ta teeb tema vara