Emotsionaalne ja motivatsiooniline areng koolieelses eas
olid 1-2 aastat hiljem kaaslaste hulgas populaarsemad. Mitmed uurijad (Cole, 1986; Lewis,
Stanger & Sullivan, 1989) on kirjeldanud laste emotsionaalseid reageeringuid erinevates
olukordades ning näidanud, et 3-4-aastased lapsed oskavad juba varjata oma pettumust (nt
mitteootuspärase kingituse puhul). Kui üksi viibides väljendasid lapsed oma pettumust, siis
uurijaga koos olles varjasid paljud lapsed pettumustnaeratusega. Ka katse, milles laps jäeti
üksi tuppa mänguasjaga, millega ta ei tohtinud mängida, kinnitas laste petmisoskust (lapsed,
kes olid mänguasja piilunud, vastasid verbaalse valega ja petsid ka näoilmetega). Seega
ilmutasid lapsed oskust tahtlikult petta. Kuigi Lewis selgitas viimast tulemust
vältimisreaktsiooniga või eitamisstrateegiaga, ei selgita see siiski näoilmetega
manipuleerimist. Eelkooliealised lapsed suudavad väljendada elavalt kõiki põhiemotsioone,