"Ilu ja inetus keskajal"
"Kus on
möödunud päevade lumi?" küsib Francois Villon "Ballaadis möödunud aegade
daamidest." Trubaduuride luules ilu ja armastust võrreldatakse loodusega (nt teoses
nimega Lanquan li jorn son lonc e may). Hispaania kirjanduses on rõhutatud ilusõna
reetlikus.Välimus ei olnud kõige olulisem. Tavaliselt kirjeldatakse armastust ilusate
sõnadega/väljenditega, kuid see ei ole alatai sama ,,ilus" kuidas seda kirjeldatakse.
Samuti hispaania luules käsitletakse naise ilu pettimse põhjusena, ilusate sõnadega
pettimist. Itaalia osas arutasime teemal ,,Kas ilu on objektiivne või subjektiive?"
Jõudsime selliste huvitavate mõisteteni: * Kui kõik asjad on ilusad siis Jumal on ilus.
*Ilusad asjad on need mis osalevad ilus. *Itaalia kirjanduses ja luules naisest
tavaliselt tehti inglit (välimuse ja iseloomu poolest) *
Ilu religioon ei olnud eraldatud religioonist üldse. Alles XVII sajandil tekib "neetud
ilu" mõiste. Keskajal ei saanud ilu olla saatanlik.