Meditsiiniajaloo konspekt
vastuvõtu (see tähendas, et inimene ise paneb 4, tehas 2 ja riik 3 penni).) Olid kujunemas uued
ajad, valimisõigus levis üha allapoole mööda sotsiaalset redelit ning poliitikutel oli vajadus
kehvemal järjel elektoraadile "silma teha", lisaks leivale ja tsirkusele tulid poliitilisse
diskussiooni tabletid ja haiglakohad.
Rahvatervise teoorias oli sakslastel (kes teatavasti olid pioneerid labori- ja
eksperimentaalteadustes) välja panna Max Joseph v. Pettenkoffer (1818-1901), kes rajas
hügieeniuuringute põhilised laborimeetodid, uurides väliskeskkonna mõju inimorganismile.
Kujunes hügieeniõpetus uutel, bakterioloogilistel, alustel.
19. sajandil kujunesid niisiis välja populatsioonidele ning indiviididele suunatud
tervishoiulised meetmed. Need võisid olla majanduslikud (haigekassad, maksud jms) kui ka
meditsiinilised (vaktsineerimine). Sunnivahendite rakendamine muutus levinuks. Siinkohal