Eesti riik ja rahvas II maailmasõjas
aastate teisel poolel nägema Saksamaas ainsat reaalset vastukaalu Nõukogude Liidule (samas
jäi avalik arvamus valdavalt Saksa-vastaseks). See oli lühinägelik, loodeti jõudude tasakaalu
püsimisele Moskva ja Berliini vahel ega suudetud ette näha viimaste kokkulepet meie endi
arvel. Kui abi Läänest oli võimatu, oleks pidanud valmistuma ühiseks vastupanuks
võimalikele agressoritele, mitte toita end pettekujutelmadega. 1938. a lõpus kuulutas Eesti
end neutraalseks, kuid sel sammul polnud mingit kaalu. Sõja puhkedes ei viidud isegi
läbi osalist mobilisatsiooni. Esialgu tõi sõda kaasa mitmete esmatarbekaupade puuduse,
eesti kaupadele turu kaotamise ning tööpuuduse kasvu.
24. septembril nõudis V. Molotov Eesti välisministrilt Karl Selterilt vastastikuse
abistamise pakti sõlmimist kahe riigi vahel, mille kohaselt Eestisse rajataks Nõukogude
mere- ja sõjaväebaasid
annaabi.ee 
