Filosoofia
vaesed kodanikud NB! ei hakkaks varandust ümber jaotama. Ebavõrdsus on sisemiste tülide allikaks. Tülide
vältimiseks on soovitav, et enamik kodanikke oleksid keskmiselt jõukad.
NB: inimeste kihtideks või klassideks jaotamine on Aristotelesele loomulik.
Õiged printsiibid eelnevad Aristotelesel loogiliselt tegelikele soovidele, eelistustele. Erinevalt Platonist, kes oma
osava retoorikaga petteis õpilasi ja järeltulevaid põlvkondi, avaldus Aristotelesel soov mõtlemist ja tegevust
ühitada (lisaks ka püüd teada saada, mis tegelikult toimus, näit. erinevates linnades).
Kreekas oli ka orjuse vastaseid, aga nende filosoofilisi töid ei tunta.
Tähtis Aristotelese filosoofia osa on tema vormi-õpetus, tema loogika ja tema dialektika.
9
Descartes'i ratsionalism
annaabi.ee 
