Ristisõjad
Türklased-seldzukid
hakkasid aga kristlasi kiusama. Tihti rööviti neid, tapeti ja teotati ristiusku. Nt 1065
(1064?) tuli 7000 palverändurist tagasi vaid 2000. Püha Maa vabastamine muutus siis
juba usuliselt vajalikuks, aga Gregorius VII eluaegne tüli Heinrich IV-ga ei andnud
talle mahti sellega tegeleda.
XI sajandi teisel poolel oli aga Bütsantsi saatus kaalul. Türklased sõlmisid
petsegeenidega liidu ja Bütsantsi ähvardasid vaenlased kahelt poolelt. Aleksios I
(keiser) suutis petsegeene lüüa, kuid türklaste vastu oli ta saamatu. Niisiis pöördus ta
kristliku Lääne-Euroopa ja selle juhi paavst Urbanus II poole abipalvega. Lääne-
Euroopa oli nõus. Rüütlid soovisid oma sõjakirge rahuldada, kaupmehed raha teenida
ja paavst soovis allutada endale idakirikut ja näidata üleolekut. Talupojad lootsid aga
pääseda vägivallast ja hädadest.
Clermont'i kirikukogu 27. nov.1095
Clermont'i linna Prantsusmaal tuli paavsti kuulama tuhandeid rüütleid, palju
annaabi.ee 
