Ainekursuse “Folkloristika alused” kordamisküsimused eksamiks (2015)
kirjelda, missugust ainest ja millistel ajajärkudel jäädvustatud ainest
need kogud sisaldavad.
Eesti Rahvaluule Arhiivis koguti eesmärgipäraselt kõigi Eesti Vabariigis enne II
maailmasõda elanud vähegi arvukamate rahvusvähemuste folkloori. Kuigi
eestlasi oli 90% elanikkonnast, elas meil siiski arvestaval määral ka mitme muu
rahva esindajaid.
1. Vene. 17 köidet, 10656 lehekülge. Põhiliseks eesmärgiks saada eesti
rahvaluule uurimiseks vajalikku võrdlusmaterjali. Kaustades: Petrserimaa ainet.
Vene kogus küllalt palju linnadest talletatud
2. Läti. 2 köidet, 1500 lk. 19. saj lõpupoole oli seoses talude ostmisega asunud
Lõuna-Eestisse, peamiselt Valgamaale palju lätlasi. Peamiselt Karula materjal.
3. Saksa 1200 lk. P. Ariste „keelelisi ja folkloristlike märkmeid“ 1932-1933. Ka
Eesti materjal, Tallinn Tartu. Huvi pakuvad vanad kaustikud, mis sisaldavad laule
ja muud.
4. Rootsi. 1000 lk. P. Ariste tegi 1927 retrke Eesti-rootslaste juurde. Noarootsi,
Risti kihelkond.
5