Kui mainida Petrat (vaata lisa pilt 11), leidub alati keegi, kes äratundmisrõõmus hüüatab: ,,Aa, see roosipunane linn poolt nii vana kui maailm." Need sõnad pärinevad 19. sajandi inglise poeedi J.W. Burgoni sulest. Kajuks ei ole luuletaja kirjeldus päris täpne. Petra ei ole sugugi nii roosipunane, pigem lõheroosa. Samuti ei ole tegemist linnaga, vaid hoopiski monumentaalse kalmistuga. Petras kunagi asunud majad olid ilmselt ehitatud savist ja need on tänapäevaks kadunud. Petrsa on paik, kus tekib palju vastuseta küsimusi ning salapärasuse loor muudab selle niigi suurejoonelise koha veelgi haaravamaks. 6. sajandil e. Kr. saavutasid nabatealaste rändkarjakasvatajate hõim ülemvõimu ühes järsunõlvalises orus Jordaanias Araba maastikuala idaosas Araba ja Surnumere vahel. Saanud oma kontrolli alla tähtsamad kaubateed, muutusid nabatealased võimsaks ja jõukaks rahvaks. Petra on nabatealaste pärandus