Ebapärlikarbid elasid Läti piiri lähedal Pärlijões ja ka mõnedes praeguse Lahemaa jõgedes. Meie jõed olid pärlite poolest nii rikkad, et 1694. aastal, rohkem kui 300 aastat tagasi, seadis tollane Rootsi kuningas Karl IX ametisse erilise pärliinspektori. Tema ülesanne oli pärlipüüki juhtida ning selle tegevuse üle valvata. Ka hiljem Vene keisrite valitsemise ajal oli pärlipüük kontrolli all. 1746. aastal kinkisid Liivimaa aadlikud keisrinna Jelizaveta Petrovnale hanemunasuuruse pärli, mis oli pärit Pärlijõest. Vaatamata pidevale järelvalvele, vähenesid ebapärlivarud pidevalt. Pärlipüügi käigus saab väga palju karpe asjatult otsa. Et pärl kätte saada, tuleb karbipoolmed lahti kangutada. Nii saab karbielanik vigastada ja hukkub. Seejuures on enamik karpidest ju ilma pärlita. Tänapäeval on kõigele muule halvale lisandunud veel reostus. Ebapärlikarp suudab elada vaid puhtas vees. Pärlid ise üle saja aasta vastu ei pea.
Kui ta oleks jätkanud, oleks temast saanud kooliõpetaja või ametnik. Ta algne eesmärk oli liigkasuvõtjalt röövitud raha ülikoolis õppimiseks kasutada ja siis uuele elukutsele asuda. Mida võib pidada Raskonikovi roima tõeliseks põhjuseks? Raskolnikov tahtis julgeda tappa ja tappis. Ta tegi seda iseenda pärast. Ta tahtis teada saada, kas ta on täi nagu kõik või inimene, lk. 317. 4. LUZIN Pulheeria iseloomustus: Luzin on juba õuenõunik, Marfa Petrovnale kaugelt sugulane. Töökas ja asjalik inimene. Usaldusväärne ja varanduslikult kindlustatud, teenib kahes kohas, tal on oma kapital. 45-aastane, välimuselt üsna kena, soliidne ja viisakas inimene, pisut sünge ja kõrgivõitu. Auväärne mees. Kindlakskujunenud vaated. Näib olevat pisut auahne ja armastab, kui teda kuulatakse. Ajab Peterburis suuri asju ja tahab seal advokaadikontori avada.
Ebapärlikarbid elasid Läti piiri lähedal Pärlijões ja ka mõnedes praeguse Lahemaa jõgedes (Foto 1). 9 Meie jõed olid pärlite poolest nii rikkad, et 1694. aastal seadis tollane Rootsi kuningas Karl IX ametisse pärliinspektori, kelle ülesanne oli pärlipüüki juhtida ning selle tegevuse üle valvata. Ka hiljem Vene keisrite valitsemise ajal oli pärlipüük kontrolli all. 1746. aastal kinkisid Liivimaa aadlikud keisrinna Jelizaveta Petrovnale hanemunasuuruse pärli, mis oli pärit Pärlijõest. Vaatamata pidevale järelvalvele, vähenesid ebapärlivarud pidevalt, sest pärli kättesaamiseks, tuleb karbipoolmed lahti kangutada, misjärel loom sureb. 6 Eestis on andmeid ebapärlikarbi ajaloolise leviku kohta kahes piirkonnas: Koiva ja Pudisoo jõgikonnas. Gustav Vilbaste on tsiteerinud Fr . Chr. Jetze artiklit: "Eesti- ja Liivimaal on üldse 45 oja ja seisvat järve, millest pärleid püütakse; Liivimaal siiski rohkem kui Eestimaal
annaabi.ee 
