suhteliselt palju eestlasi, suurim eestlaste klakogukond on Lillikla ehk Lileika Sedelnokovo rajoonis, viksemaid klakesi on umbes 10. Vaatamata sellele, et Venemaa eestlasi on arvuliselt tunduvalt vhemaks jnud, oleme suutnud silitada oma keele ja kultuuri. 20. sajandi 1990-ndatel aastatel rahvusseltside tegevus Venemaal taaselustus ja suuremates kogukondades organiseerisid eestlased oma kultuuriseltsid (Peterburis, Moskvas, Arhangelskis, Tveris, Krasnojarski krais, Terepovetsis, Petroskois). 1998. aasta mrtsis hinesid seltsid mittetulunduslikku organisatsiooni Venemaa Eesti Seltside Liit (VESL), et tagada omavahelised kontaktid ja suhted. Ajaleht ?Peterburi Teataja?, mille asutamisaasta on 1908, ilmub jlle ja kajastab eestlaste tegevust le kogu Venemaa. 1994. aastast tegutseb taas Pha Johannese eesti evangeelne- luteri kogudus. Moskvas ja Peterburis tegutsevad Eesti rimeeste klubid, milles on paarkmmend liiget ning millesse on koondunud prast 1991. a. Venemaaga ri
2.1920) läks Ingerimaa lääneserv Eesti Vabariigi koosseisu (nn Eesti Ingeri). Ülejäänu jäi bolsevistliku Venemaa kontrolli alla, ingerisoomlastele lubati autonoomiat. 1926. aasta andmeil elas NSV Liidus 114 831 "Leningradi soomlast", s.o ingerisoomlast. 1920. aastail hakati Ingerimaal looma ingerisoome rahvuskülanõukogusid (1936. aastaks oli neid 54) ning 1928 loodi Toksovo (Kuivaisi) rahvusrajoon. Kohalikus asjaajamises ja koolides kasutati soome keelt, Leningradis ja Petroskois ilmusid sajad soomekeelsed raamatud, samuti ajalehed. Olid isegi soomekeelsed raadiosaated. Põllumajanduse kollektiviseerimisega 23 kaasnenud küüditamised tabasid ingerisoomlasi üsna rängalt, sest nende majapidamised olid keskmisest jõukamad. 1932 suleti usuvastase võitluse käigus luteri kirikud. 1935-36 tabas ingerisoomlasi uus küüditamislaine - vaenulikuna
annaabi.ee 
