Vöörmünder- kirikuõpetaja abiline, 9. Mida tõi endaga kaasa passikorralduse seadus? Talurahvas sai vabalt reisida ning suurenes väljaränne. 10. Mis oli eesti küla põhiliseks majandusüksuseks? Mõis. 11. Mõisamajnduse peamised tegevusalad, talupoegade jõukuse kasv ning sellega kaasnenud muutused. Peamiselt toodeti viina ja vilja. Jõukuse kasvuga said talupojad endale lubada kallimaid vabriku riided, rohkem isikliku vara, nt petrooliumlambid. 12. Tööstus ja linnad. Millised tööstusharud olid esindatud, Kreenholm, raudtee mõju linnadele ja kaubandusele, metskapten, kadakasakslane. Puidu, -paberi, -keemia -ja laevatööstus. Kreenholm- Narva puuvilla manufaktuur. Tänu raudteedele hakkas arenema kaubandus, raudtee äärde tekkisid asulad ja jaamad. 13. Vaimuelu: seltsid, tartu Ülikool, Struve, Baer, eesti kirjakeele areng, laulupidu, Postimees järjepideva ajakirjanduse algus.
Lennukid pommitasid liikuvaid voore. Helvi ja tema pere aeti metsa varjule nind tema isa käsutati kaevikuid kaevama. Vene väed taganesid ning algas Saksa okupatsioon. Arreteeriti ja mõrvati inimesi.Pommitati linnu. Helvi ei länud siis kooli. Suvel teigd nad talutöid põllul, aias heinamaal. Pühapäevad olid hingamispäevad. Siis toimusid kiigepeod, laulmine ja laulude kirjutamine. Nad laulsid naabertalus. Talvel oli loomade talitamine, ketramine, kudumine, heegeldamine. Valgust andisd petrooliumlambid. Petrooliumi oli väga raske kätte saada, sellepärast kasutati väga väikseid petrooliumlampe nn. tattninasid. Pikkadel sügisõhtutel istuti tihti pimedas, peeti videvikku. 1944. aasta suvel käisid jälle Eestimaal lahingud. Sakslased taganesid, venelased tungisid peale. Rinne seisis pikemat aega Emajõe ääres. Sakslaste väeosa peatus Helvi külas paar nädalat. Helvi pere pidi loovutama sõjaväelastele tagumise toa. Kui sakslased valmistusid taganemiseks, aeti Helvi pere metsa
annaabi.ee 
