aurumasinaga varustatud ehitusmasinate ilmumine, raudteetranspordi tormiline areng, ratas- ja rööbaskäiguosa kõrvale ilmub roomikkäiguosa jne. Teise etapi lõpetab sisepõlemismootori leiutamine ja kasutuselevõtt XIX saj lõpul, mis tõrjub aurumasina kui jõuallika kiirest välja tänu kiirelt käivitamise võimalusele ja töövalmidusele. III etapp – XX saj 20ndad, aurumasin asendub sisepõlemismootoriga, esialgses variandis toornaftal töötava nn „kuumpeamootoriga“, seejärel petroolil Otto mootoriga ja puhastatud naftal ehk diiselkütusega diiselmootoriga. Toimub pidev masinate täiustamine nt abiseadmete loomise jne. III etapp pole lõppenud. 5. Ehitusmasinate peamised arengu tendentsid. 1) universaalsete masinate tootmise laiendamine 2) masinate unifitseerituse taseme tõstmine 3) ressursi (masina tööea) suurendamine 4) hüdraulika laialdasem kasutamine transmissioonides ja juhtimissüsteemides 5) masinate massi vähendamine 6)
Staatiline Brinelli, Vickersi ja Rockwelli kõvadus, kus suure massiga surutakse väikse pindalaga teemant või wolfram karbiid otsaga keha sisse. Petool ja reaktiivkütused. Need on naftast saadud kütuseliigid. Petrool on süsivesinik, mis koosneb C9-C16. Saadakse destillatsioonil 150-320 °C juures, tihedusega 0,76-0,84. Sisaldab 20-60% alkaane, 20-50% naftaleeni ning 5-25% areene, sh ka bitsüklilised. Petroolist on tehtud lambiõlid, lahustid, soojuskandjad, reaktiiv- ja raketikütused. Petroolil on suur põlemissoojus, ca 43MJ/kg ning kõrge leekpunkt, üle 28°C. Reaktiivkütuste olulised parameetrid on viskoossus, sest paralleelselt täidab ka määrimisfunktsiooni, fraktsioonikoostis, hangumistemperatuur on alles -60 °C, leekpunkt on ka üle 28°C, termooksüdatsiooni kindlus 150 °C juures, madal S, N ja O sisaldus, antioksüdantid (BHT, 4,4'-oksüdifenüülamiin), madal korrosiooni aktiivsus, V ja S sisaldus peab olema minimaalne.
annaabi.ee 
