Vanaema mälestused Teisest Maailmasõjast.
see, et ta on minu vanaema.Annan siis jutujärje talle
Elutingimused
Sõjaajal oli meil väga vähe süüa.Olles kuueteistkümne aastasena elasin ma Eesti taludes ning nurisesin,et toitu pole.
Siis pahandati minuga ja selgitati, et kõik söövad praegu nii ja midagi pole teha.Voodis ei saanud ma und ning
haletsesin ennast. Lasin siis emal öösiti end üles ajada, kui elekter tagasi tuli ja läksin edasi magama.Muidu pidin
õhtuti õppima magama valgel petrooleumlambil. Kogu minu keskkooli vältel lülitati elekter õhtuti elamurajoonides
välja, sest kõigile ei jätkunud. Vaid linna tööstustesse jäi elekter alles.
Põlevad paberid põllul
Kord oli taevas punane ja täis musta suitsu. Teadsime, et Tartu põleb. Olime u. 30km Tartust väljas Ehaveres. Päev
hiljem leidsime põldudelt palju põlevaid paberitükke. Mõnel oli kiri isegi loetav. Naiivselt lootsime, et mõni on meie
raamat, kuid muidugi kahjuks või õnneks polnud