Globaalsed naftareservid, nafta tarbimine ja tulevikustsenaariumid
Jäänused
on muundunud naftaks anaeroobsetes tingimustustes mõjutatavateks faktoriteks eelkõige
kõrge temperatuur, rõhk ja mineraalide katalüütiline protsess. Suurem osa naftast on tekkinud
arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest (näiteks sinivetikad). (Ibid.)
1.2. Nafta ajalugu
Teadlased on leidnud tõendeid sellest, et juba 4000 aastat eKr oli nafta kui substants
teatud tsivilistatsioonidele oluliseks aineks Eufrati jõe ääres kasutati petroleeumi näiteks
5
ehitusel. Hiinas (347.a. pKr) toimus juba algne nafta ,,puurimine" 240 meetri sügavauselt.
bambusetorudega. (Totten 2004)
Põhiline ,,revolutsioon" tänapäevase nafta kasutuse suunas oli 1849. aastal, mil
kandalane Abraham Gesner (vt. Lisa1) , kes kivisöe õlist kerosiini destileeris. Juba neli aastat
hiljem (1853.a.) destilleeriti kerosiini ka naftast. (Ibid.)
19. sajandi teisel poolel ning 20