Tihti vaidlustas ta teiste keemikute poolt määratud aatommassid, kuna need ei sobinud tema loodud perioodilisustabeliga. 1894. aastal viidi Mendelejevi töö tulemusel Venemaa seadustesse sisse uued viina tootmise normid ja viina tuli hakata tooma 40kraadisena. Mendelejev uuris ka petrooleumi koostisosi ja aitas rajada Venemaa esimese naftatöötlemistehase. Ta avastas petrooleumi tähtsuse petrokemikaalide lähteainena. Talle omistatakse märkust, et ,,petrooleumi põletamine kütusena oleks sama, mis pliidi alla rähatähtedega tule tegemine". Mendelejevi oli 1869. aastal üks Vene Keemiaseltsi asutajatest. Ta töötas teoorias ja praktikas majanduslike kaubandusmeetmete ja põllumajandusega. Mendelejev kirjutas 1868 1870 kahes osas raamatu ,,Keemia põhimõtted". Peale kõige selle on Mendelejev teinud teisi olulisi panuseid keemia edendamiseks. Vene keemik ja
sisaldus ei tohi ületada üksikainena 0,4% ja estrite seguna 0,8%. [11] 2.2.2 Petrokemikaalid Fossiilsete kütuste tootmisel tekkivaid mineraalõlisid kasutatakse kosmeetikatööstuses laialdaselt, sest nad on odavad, värvitud, lõhnatud ning erinevalt looduslikest taimeõlidest peaaegu ei tekita allergilisi reaktsioone, moodustavad nahal kaitsva kihi ja tekitavad tunde, nagu oleks nahk pehme ja niisutatud.[13] Petrokemikaalide nime all peetakse enamasti silmas mineraalõlisid, mida kasutatakse nahahooldustoodetes ja sertifitseeritakse USP (United States Pharmacopeia) või BP(British Pharmacopeia) tüübiga. Mineraalõlisid on mitmeid erinevaid. Põhiliselt saab neid eristada viskoossuse ja puhtuse järgi. Mineraalõli tähistavad nimetused pakendil on: mineral oil, petrolatum, paraffinum liquidum, paraffin oil, paraffin wax, vaseline, ozokerite, cera
annaabi.ee 
