Tartu rahu
välisminister vastunoodi konkreetse ettepanekuga.
Kongressi 417 saadikust vaid 33 inimest ei pooldanud kommuniste.
Eesti Nõukogude Vene rahukõnelused algasid pärast väikeest viivitust 17.septembril.
18.septembril kirjutati protokollidele alla ja sõideti laiali kinnitades et
rahuläbirääkimised peatselt jätkuvad. Edasi arenesid sündmused peadpööritava
kiirusega. 10.oktoobril alustas valgete loodearmee viimast meeleheitliku rünnakut
Petrogovi vallutamiseks. Selle sõja nimi oli Valge mõõk aga see kukkus läbi.
19.novembril kirjutas M.Litvinov Tartus alla Eesti, Läti ja Leeduga pantvangide ja
tsiviilsõjavangide sõjavahetamise leppele. See oli nende riikide esimene lepin
Nõukoude Venemaaga. Jõuti kokkuleppele ka relvarahu küsimustes aga seda ei
allkirjastatud.
31.detsemberi õhtul teatati et on saavutatud Eesti iseseisvuse tunnustamise
riigipiiride ja sõjaliste tagatiste küsimustes ning relvarahu küsimustes. Samal