Eesti uusima aja ajalugu
kiiresti saavutada ja tahtsid esitada Eestimaa Rüütelkonna Maapäeva statuut. Maapäeva
pidanuks valima kõik eesti elanikud. Tartlased olid vastu ja leidsid, et see on mingi keskaja
jama, isegi kui kõigile antakse valmisõigus. Tahtsid uut seadust. Tõnisson pakkus välja, et
kuigi alad ühendatakse, jäävad kubermangud alles.
26.03. manifestatsioonid,
Kuna eestlased nõudsid omale autonoomiat maapäeva ja valitsusega, üldist valimisõigust,
emakeelset õpetust koolis ja kohtus, ja Petrogard neid ei kuulanud, korraldati valitussele
surve avaldaiseks Eesti linnades ja Vene linnades meeleavaldusi. Suurim neist oli 26. märtsil
Riigiduuma ees Petrogradis. Seal oli mitukümmend tuhat eestlast. Anti üle eestlaste
radikaalsed nõudmised. Demostratsioon oli muljetavaldav, sinumust valgete lippude ja
orkestriga ning avaldas muljet.
30.03. määrus.
Ajutine valitsus kinnitas määruse „Eestimaa kubermangu administratiivse valitsemise ja
kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta”