- Sõjalised lüüasaamised, väejuhatuse andetud juhid, halb varustamine jne põhjustas Venemaal deserteerumist ja revolutsioonilist käärimist sõjaväes ning sõjavastast meeleolu - Majandus käis alla, suurlinnu ähvardasid näljamässud - Kapitalistidele tõi sõda suurt kasu, kuid rahvale tuska, viletsust, nälga ja täitis neid protestiga - Sõja-aastail tugevnes valitseva ladviku laostumine. Õukonnas oli suur mõju petistel ja avantüristidel - Valitsus kaotas autoriteedi ja stabiilsuse. Tsaari võimetus riiki ja sõjaväge juhtida sai kõigile selgeks - 1917. aasta algas enneolematu streigilainega. Petrogradis, Moskvas ja teistes tööstuskeskustes tähistati Verist pühapäeva - Püüdes lähenevat revolutsiooni jõuga lämmatada, anti väejuhatajale vabad käed, kuid seda ei olnud võimalik enam takistada - 18. veebruaril hakkasid streikima Putilovi tehase töötajad, 22
laskis. Siis kuningas ütles: «Teadsin seda; arvan, et nüüd kõik teavad, mis ta asjast arvab. Siin, Mary Jane, Susan, Joanna, võtke raha, -- võtke see kõik! See and tuleb temalt, kes puhkab seal külmalt, kuid täis rõõmu.» Mary Jane lähenes temale, Susan' ja lõhkine mokk lähenesid hertsogile; ja siis tuli jälle niisugune kaelustamine ja suudlemine, mihukest ma enne polnud näinud. Ja kõik trügisid lähestikku, pisarad silmis, raputasid neil petistel peaaegu käed otsast ja ütlesid aina: «Te armsad head hinged! Kui ilus! Kuidas te võite!» Noh, siis hakkasid kõik jälle rääkima kadunust, -- kui hea ta oli olnud, kui suureks kaotuseks ta surm neile oli ja muud niisugust. Mõne a ja pärast tungis väljast suur tõsise näoga mees sisse, seisis ja kuulas ega öelnud midagi. Temale ei öelnud ka keegi midagi, kuna kuningas kõneles ja kõigil oli tegu kuulamisega. Kuningas patras mingi jutu sekka: « . .
annaabi.ee 
