Lugu algab sellega, et Pariisist saabub Ranevkaja koos oma tütrega ja teenijatega, kes koos neile rongijaama vastu läinud Gajeviga tagasi mõisa tulevad. Mõisaproua läks viie aasta eest Pariisi, et murede eest põgeneda. Eelkõige oli muredeks tema poeg, kes jõkke uppus ja abikaasa kaotus. Mõisaga on lood kehvasti. See on võlgades ja läheb koos kirsiaiaga, mis on majaga samal krundil, oksjonile. Ranevskajal on nõrkus oma raha ära laristada ja välja laenata. Pariisis olles armus ta petisesse, kes ta kaudses mõttes paljaks röövis. Ka vennal Gajevil pole mõisa päästmiseks raha. Ainus väljapääs oleks Lopahhini idee: kirsiaed, mis on ilusaim vaatamisväärsus ümbruskonnas, maha raiuda ja see maaala suvitajatele välja rentida. Rentnikelt saaks piisavalt raha mõisa võlgadest päästmiseks. Sellega pole Ranevskaja ega ta vend nõus, kuid nad ei saa ka aru, et vastasel juhul jäävad nad oma mõisast ilma. Nad mõlemad on tohutult kiindunud kirsiaeda
vennast Gajevist. Teisteks peategelasteks on veel kaupmees Lopahhin ning kontorikirjutaja Jepihhodov. Mõisaga on lood kehvasti. See on võlgades ja läheb koos kirsiaiaga, mis on majaga samal krundil, oksjonile. Ranevskajal on nõrkus oma raha ära laristada ja välja laenata. Pariisis olles armus ta petisesse, kes ta kaudses mõttes paljaks röövis. Ka vennal Gajevil pole mõisa päästmiseks raha. Ainus väljapääs oleks Lopahhini idee: kirsiaed, mis on ilusaim vaatamisväärsus ümbruskonnas, maha raiuda ja see maaala suvitajatele välja rentida. Rentnikelt saaks piisavalt raha mõisa võlgadest päästmiseks. Sellega pole
annaabi.ee 
