iseloomulik, et tundeline seatakse mõistuslikust kõrgemale. Võeti kasutusele varvaskingad ja hakati rakendama vastavat tantsutehnikat. Baleriinikostüümiks sai valge kahar tüllkleit. Balletis muutus nüüd sisu, muusika ja koreograafia ühtsus sai eriti oluliseks. Romantism oli balleti kuldajastu, tants koos muusikaga seisis kunstiliikide esireas. Välja kujunes kolm peamist balletikoolkonda: itaalia, prantsuse ja vene koolkond. Koostöös Lev Ivanovi (1834-1901) ja Marius Petipaga (1819-1910) lõi oma meistriteoseid Pjotr Tsaikovski (1840- 1893).Maailmakuulsuse saavutas priimabaleriin Anna Pavlova (1881-1931), kelle tantsitud "Surev luik" C.Saint-Saänsi muusikale on muutunud balletiajaloo legendiks. Klassikaline ballett säilib ja areneb edasi ka tänapäeval. Selle peamised keskused on Moskva, Peterburi, Pariis, London, Milano, Kopenhaagen ja New York. Ballett on muusikaline lavateos. Balletis on terviklikuks kunstiteoseks ühendatud mitu kunstiliiki:
Ballett ,,Bajadeer". Teatris Vanemuine andis 11. oktoobril 2015 aastal Rahvusooper Estonia külalisetenduse, milleks oli ballett ,,Bajadeer". Etenduse eesmärgiks oli tutvuda helilooja L.Minkuse ballettiga ,,Bajadeer". Balleti ,,Bajadeer" autor Ludwig Minkus on sündinud Viinis. Ta töötas palju aastaid Venemaal Moskva Suure Teatri dirigendina. Venemaal algas Minkusel viljakas koostöö koreograaf Marius Petipaga. Balleti muusika on pärit 19. sajandi romantismiajastust. Ka balleti ,,Bajadeer" koreograafiks ja esmalavastajaks oli Marius Petipa. Balleti libreto autoriks on samuti koreograaf Marius Petipa. ,,Bajadeeri" maailmaesietendus oli 1877 aastal ja Marius Petipa balleti koreograafiat on mitmeid kordi muudetud. Rahvusooperi Estonia koreograaf- lavastja Toomas Edur on teinud samuti balletist oma versiooni. Ta on lühendanud ja kaasajastanud balletti. See on Petipa loomingus ainus, milles on
Algas baleriinikultus. Tsaikovski surma tegeliku põhjuse kohta on mitu versiooni. Näiteks Romantism oli balleti kuldajastu, tants koos muusikaga seisis kunstiliikide esireas. 19. sajandiks kujunes välja kolm on muu hulgas arvatud, et ta tegi enesetapu või et ta mürgitati. Tema peamist balletikoolkond: itaalia, prantsuse ja vene koolkond. Koostöös Peterburi Maria teatris töötanud Lev Ivanovi ( 1834-1901) ja prantslase Marius Petipaga (1819-1910) ühendas balletikunstis prantsuse ja vene eripära) lõi oma meistriteoseid Pjotr Tsaikovski (1840-1893). 20. sajandi algul korraldas Sergei Djagilev (1872-1929) vene balletti tutvustavaid hooaegu algul Pariisis, siis mujal Euroopas ja Ameerikas. Maailmakuulsuse saavutas priimabaleriin Anna Pavlova (1881-1931), kelle tantsitud "Surev luik" C.Saint Saensi muusikale on muutunud balletiajaloo legendiks
kõrgemale. Võeti kasutusele varvaskingad ja hakati rakendama vastavat tantsutehnikat. Baleriinikostüümiks sai valge kahar tüllkleit. Balletis muutus nüüd sisu, muusika ja koreograafia ühtsus sai eriti oluliseks. Romantism oli balleti kuldajastu, tants koos muusikaga seisis kunstiliikide esireas. Välja kujunes kolm peamist balletikoolkonda: itaalia, prantsuse ja vene koolkond. Koostöös Lev Ivanovi (1834-1901) ja Marius Petipaga (1819-1910) lõi oma meistriteoseid Pjotr Tsaikovski (1840-1893).Maailmakuulsuse saavutas priimabaleriin Anna Pavlova (1881-1931), kelle tantsitud "Surev luik" C.Saint-Saänsi muusikale on muutunud balletiajaloo legendiks. Klassikaline ballett säilib ja areneb edasi ka tänapäeval. Selle peamised keskused on Moskva, Peterburi, Pariis, London, Milano, Kopenhaagen ja New York. Tuntud Balletitantsijad Maria Taglioni- Maria Taglioni (23. aprill 1804 Stockholm 24
annaabi.ee 
