Alguses oli veto õlekaalus kuid Mirabeau Suri 12.aprill,1791 ja maeti genevieve'I kirikusse.20.juuni 1791 põgenes kuningapere. Kuningas pistis pea kaarikust välja ja leiti Varennes'is-riiki saab valitseda ka ilma kuningatta 17.jub.1791-kuninga taganemist nõudev petitsioon-Linnapea Bailly kuulutas eriolukorra, La Fayette andis käsu märatseijaid tulistada. Pariisi linnavalitsus(pariisi kommuun,lacomune De paris)äge vaidlus.Bailly astus tagasi, uueks sai Petion.La Fayette pretendeesis,kuid jäi Alla. Lahkus jakobiinide klubist ja asutas föjaanide klubi.poliitilised klubid(esimene oli bretoni klubi).kolmas oli kordeljeeride klubi,juhtfiguuriks Danton,kuulus pariisi linnavaltisusse. Seadusandlik kogu ja konstitutsiooniline monarhia-konstitutsioon võeti vastu 3.sept 1791.a. Asutav kogu.konstitutsioon hõlmas ka inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni,suspens Õigus.seadusandlik võimuorgan-ühekojaline parlament
markii La Fayette. Kuid jõukam kodanlus, mis tänu valimisseadusele oli toona Prantsusmaa juhtiv jõud, kaldus pikapeale toetama pigem zirondiine, kuna nende revolutsiooni saavutuste süvendamist ja kindlustamist nõudev poliitika oli neile vastuvõetam föjaanide omast, kes kohati näisid kalduvat taotlustesse kuningavõimu taas tugevdada. Nii saavutasid zirondiinid kõigepealt edu väljaspool Seadusandlikku Kogu, saades enda kätte Pariisi linnavalitsuse (linnapeaks sai Jerome Petion de Villeneuve) ning mitmete provintside omavalitsused. Seejärel hakkasid nende poole langema ka "Soo" ning nii saavutasidki zirondiinid seal oma põhimõtete läbisurumise. Nende juhiks oli Jacques Pierre Brissot, mõjukad liikmed aga veel ka Pierre Victurnien Vergniaud, Maximin Isnard, Jean-Marie Roland de la Platiere, tema naine Madame Roland, Armand Gensonne, Marguerite-Elie Guadet ja mitmed teised. 1792
annaabi.ee 
