Kunsti ajalugu
Keskaegne linnus
kujuneski lõplikult välja gooti ajastul. See paiknes linna kõige kaitstumas osas ning oli
piiratud tugevate tornidega liigendatud ringmüüridega. Müüri ja tornide ülemisel serval oli
kaitsekäik, mille ees sakiline rinnatis. Romaani arhitektuurist tuntud piginukid (väikese ärkli
taolised luukpõrandaga laske- ja viskekohad keskaegses kivimüüris) ehitati alates 13.sajandist
pideva reana (võisid olla ka puust), mis toetus konsoolidele ja petikkaaristule kaitsekäigu
välisküljel või moodustas platvormi ümber torni (masikulii). Linnuse peatorn oli nagu
varasemalgi perioodil, kõige raskemini ligipääsetavas kohas. Linnusevärav oli hästi
kindlustatud. Gooti perioodil eristati põhitüüpidena järgmisi linnuseid: 1) vabaplaanilised
linnused järgisid maastikulisi kaitse-eeldusi ning olid väga levinud ka eelneval ajastul, 2)
tornlinnused olid kindlustatud elutornid, 3) kastell-linnused kujutasid endast Vana-Rooma
annaabi.ee 
