Jaan Kross - "Keisri hull"
,,Ja siis torgatas mulle äkitselt pähe, keda ma ju olin kõige selle juures
pimeduse ja sõnatuse varjus mõelnud...Mitte teda. Vaid Jettet! [---] Ja ma olen Anna ning Jette
püüdmatu sarnasuse toel kogu aeg ja eriti meie kõige ligemail minuteil mõelnud Anna asemel ikka
ja alati seda õnnetut ja nutust, seda minu poolt äratõugatud, kuid aina ihatavat last... [---]
Mispärast ma Annat sel moel petnud olen mispärast ma olen tema algusest peale, olgugi ehk
mitte täie teadmisega, petetavaks valinud?" ,,Ma armastasin Jettet. Ma ei hakka seda, vähemalt
siin neil lehtedel enam salgama. Ja armastan teda siiamaani. Nelja aasta eest tõukasin ma tema ta
isa pärast tagasi... Noh, kui ma sellest kellelegi räägiksin, võiks seesinanse mulle öelda: tähendab,
sinu armastus ei olnud piisavalt suur... Mille peale mina vastan: ega suur armastus ei pea
tähendama täielikult pimestatud pilku. Vähemalt minu puhul mitte. Ja igatahes on see kõige suurem
armastus, mida ma olen tundnud