Eesti 1941 - 1944
ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees J.V.Barbarus, a-st 1946 Ed. Päll
Nõukogude okupatsioon Baltimaades ja vastupanu reziimile
1944.a. sügisel algas II nõukogude okupatsioon Balti riikides. Jätkus juba 1940-41 alanud balti riikide sovjetiseerimine
(majanduse´ja vaimuelu nõukogustamine).
Territoriaalsed muutused: Juba 1944.a. sügisel eraldati Eesti territooriumist Narva jõe tagune ala ja enamik
Peteserimaast koos Petseri linnaga. Läti küljest aga Abrene linn ja selle ümbrus ning liideti Vene NSFV-ga. Eesti kaotas
5% (2330 km2) ja Läti 1,8% (1200 km2)., elanikke vastavalt 65000 (Eesti) ja 30 000 (Läti). Ametlikult põhjendati, et
tegemist on aladega, kus elasid venelased. Eesti ja Läti jäeti ilma ka olulistest sõjalis-strateegilistest piirialadest.
Leedu territoorium suurenes. Lisaks 1939.a. saadud Vilniuse ümbrusele omandas ta ka tollal Saksamaale läinu
Klaipeda prk