raamatu kirjutamisel rassismi teema kuna Othello tegelane oli maur. On probleemid, mis on Jago poolt välja mõeldud ja Othellole ette söödetud. Lahendatakse põhiliselt armu probleeme, Jago mõtleb välja afääre, mida pole olnud ja kasutab ära armuvalus inimesi. Raamat on kirjutatud 17 sajandi algul, teose algul tuleb jutuks, et Türgi laevasti püüab vallutada Küprost. Mis järel Othello saadetakse väejuhina sinna, et kaitsta saart. Enamus tegevusest toimubki Küprosel. Teose petegelane on Othello, ta on maur ehk araablane ja ta on väejuht. Ta on kõrgelt hinnatud ja teda austatakse. Othello on väga armukade ja ebakindel oma naise suhtes, ta usub peaaegu kõike, mida talle räägitakse. Ta on kiindunud oma alamasse Jagosse. Jago on kaval ja teeb kõik, et saada paremat ametit. Ta on kahepalgeline ja vihkab Othellot. Ta valetab paljudele ja räägib asju, mida ei olnud sündinud. Jago tõi raamatus välja Othello halvad küljed ja ta oli väga vajalik teoses
Enim meeldis mulle Timo, kuna ta oli oma mõtlemises ja käitumises väga veevalajalik ettearvamatu, kummaline, massist erinev ning humaanne. Ta uskus, et kõik inimesed on võrdsed, olenemata sellest, mis positsioonil on nad ühiskonnas, ning ta ei kartnud oma mõtteid jagada ka keisriga. Eriti meeldis mulle Timo käsikiri keisrile, kuna see oli väga põhjendatud ning asjalikus laadis. Huvitav oligi jälgida, millist inimest peeti ligi 180 aastat tagasi hulluks. Teine petegelane Jakob oli minu jaoks Conan Doyle kuulsa detektiivi S.Holmesi abilise doktor Watsoni prototüüp. Seda seetõttu, et alati sattus ta sündmuste keskele, võttis iga saladust kui lahendamata mõistatust ning nägi lahendust lihtinimese pilguga. Meelde jäi ka huvitav lahkhelide lahendamise viis: kutsuda kolmas isik konfliktis olijate arvamusi hindama ning probleemile objektiivset lahendust andma. Üldiselt oli tegu loetava raamatuga, sest autori kirjutusstiil oli kergelt loetav ning jälgitav
Eestisse jääda ja oma tegude eest siin vastutada. Timotheus von Bock läks võimuga riidu, kuigi oli alles olnud tsaari alam. Kõikidel inimestel ei olnud julgust tsaarile vastu hakata ja eesti rahva eest välja astuda. Mõlemad Timotheusele määratud nuhid olid riigivalitsejale nii truud, et ei pidanud paljuks olla oma sugulase vastu või koguni inimese elu kallale kippuda. Timotheus von Bock maksis eluga julguse eest oma vaateid avaldada. Petegelane kui mõistatuslik maailmaparandaja Raamatu põhisisuks on peategelase poolt kirjutatud tsaarivaenulikud kirjad. Tema kirjateos sisaldab palju keisrivastast informatsiooni. Ometigi ei kirjuta peategelane midagi valesti, ta avaldab vaid tõtt, mida paljud teha ei julge. Timo tegi nimekirja asjadest, mida keiser tema meelest valesti teeb, ta ei kartnud neid kirju ka keisrile endale saata- see näitab, et ta oli otsekohene ja paindumatu inimene. Peale kirjade saatmist