Mida ta sellega silmas peab? Pascal peab üksteise petmise all silmas seda, et inimesed pidevalt valetavad üksteisele, et mitte ärritada üksteist tõe väljaütlemisega. „...kui kellelegi on kasulik meile meeldida, loobub ta osutamast meile teenet, mille kohta ta teab, et see meile ei meeldi; ta käitub meiega nii nagu me tahame, et meiega käitutaks: me vihkame tõde, tema varjab seda meie eest; me tahame, et meid kiidetaks, tema kiidabki, me tahame, et meid petetaks, tema petabki...vähesed sõprused kestaksid, kui igaüks teaks, mida sõber temast tagaselja räägib, kuigi just siis räägib ta temast siiralt ja ausalt.“ (lk 68-69). Milles seisneb mõtlemise väärikus Pascali järgi? Pascali järgi mõtlemise väärikus seisneb selles, et inimest on väga kerge siit maamunalt minema pühkida, kuid kui universum seda teeks, siis inimene teab, et ta sureb ning ta teab, mille poolest
Siiski annaks ideedeteadmine inimese ksutusse vahendeid poliitiliste nhtuste le teselt otsustamiseks ja nende mitmekesisuses ning muutlikkuses orienteerumiseks. Veel enam meeleliselt tajutav maailm peaks oma muutlikkuse tttu ilmselt ka muudetav olema, iseranis kui soovitakse teda muuta sarnasemaks tema olemusphjustele. Meeltega tajutava maailma mberkorraldamine eeldaks aga teadmise omamist ideede-tasandi kohta. Platoni epistemoloogia petabki, et see teadmine, ehkki raskesti, on siiski saavutatav kui inimesel on vastav aprioorne teadmise- potentsiaal hinges. Lisaks vastavatele intellektuaalsetele eeldustele on selleks nutav ka haridus, mis kujundaks inimeses ige hoiaku orientatsiooni mistuslikule elule. Paraku pole niisuguseid eeldusi mitte kigil inimestel, ja ka neil, kes seda potentsiaali siiski omavad, mitte samal mral. Seetttu tuleb enamikul maailmas orienteeruda meeltetunnetuse kaudu kujunenud arvamustele toetudes
annaabi.ee 
