Eesti rahvamuusika
Setumaal
kogunesid terve külakonna naised paar korda aastas (jõulude ja lihavõtte eel) oja äärde pesu pesema. Pesu väänates või kurikaga (tõlvaga)
vaalides lauldi.
Sageli on koduste tööde laulud maagilise otstarbega lühemad tekstid, mida esitatakse vanemal kitsa ulatusega viisil või loitsu moodi rütmiliselt
lugedes. Olenevalt tööst lauldi neid kas üksi (võitegemise laul) või hulgakesi (pesupesemislaulud).
Käsikivilauludes on tunda käsikivile omast liikumisrütmi. Teistel koduste tööde lauludel ei olnud enamasti oma viise.
Lõuna-Eesti lauludes lisanduvad värsiridadele sageli töö sisuga seotud refräänid: lüpsilaulus sõõru-sõõru, kanga vanutamise laulus ürssü-
türssü jne.
6.2. Kalendrilaulud
Kalendrilaule lauldi rahvakalendri pühade (või perioodide) aegu, sealjuures olid olulised maagia, meelelahutus ning koostegevus (nt
sanditamine, kiikumine)
annaabi.ee 
