· Et veevoolu paremini juhtida, võib haige pea pesemisel kasutada klistiiri tegemise süsteemi (kotti koos voolikuga), mis võimaldab suunata voolikust juustele vajalikul hulgal vett. · Selja pesemiseks paluge haigel end külili pöörata või aidake tal seda teha. Peske selga ning külge, kuivatage. Seejärel pöörake haige teisele küljele ja peske teist külge. · Käte ja jalgade pesemiseks võtke pestav jäse teki alt välja ning asetage selle alla kaitsekile. Peske pesukindaga, tõmmetega südame suunas. Kuivatage hoolikalt, kreemitage ning katke pestud kehaosa. · Võite haigele teha ka jalavanne. Leotage tema jalgu 2030 minutit 37 °C vees, seejärel hõõruge paksenenud nahka jalaviiliga. Kui haigel esineb nahakahjustusi, eemaldage enne pesemist haavalt plaaster. Peske esmalt haavaümbrus ja seejärel ülejäänud keha. Pärast pesemist katke haav uuesti steriilse plaastriga. Haiget pestes ja temaga tegeldes pöörake alati tähelepanu naha
nägu juuksed käed kaenlaalused rindkere selg jalad suguelundite pesu Suguelundite pesu teostatakse vastavalt vajadusele, aga vähemalt kord päevas. Käed ja jalad pestakse laia rahuliku liigutusega, et kiirendada vereringe tegevust. Pindmine vereringe ergastub pesemisele lisaks dusi all, kuivatamisel ja kreemitamisel. Pesemine mõjub alati tõhusalt lamatiste profülaktikaks. Pesuaine määritakse nahale märja pesukindaga. Pesuaine (seep, geel jms.) peaks olema nõrgemat sorti, allergiliselt testitud ja sobima naha ph-sisaldusega. Nahka võib pesta ka pesuemulsiooniga või selleks ettenähtud määrdega, mis ei vaja enam üleloputamist ega kreemitamist. Eriti soovitatakse määrdepesu kuiva naha korral. Vett sisaldavat määret on väga hea hõõruda nahale, aga ta ei imendu nii hästi kui rasva sisaldav määre. Ärritatud nahapinna rahustamiseks kasutatakse nõrgalt antiseptilisi ja desinfitseerivaid aineid;
annaabi.ee 
