Linnad ja kaubandus
Hansakaupmeeste
tugipunktidena spetsialiseerusid suuremad Eesti linnad juba algusest peale ida-lääne
transiitkaubandusele. Tallinn, Tartu, Viljandi ja uus-Pärnu olid Hansa Liidu liikmed.
Hansa Liidu üks tähtsamaid kaubakontoreid asus Novgorodis. Kauplemist seal reglementeeriti
eriti rangelt, et kaubahoovi ei toodaks liiga palju kaupu, sest see Oleks löönud hinnad alla.
Novgorodi sõitmisel olid Liivimaa sadamad niigi harjumuspäraseks pestuspaikadeks.
Alevikud
Linnuste, kihelkonnakirikute, laada- ja palverännukohtade juurde tekkis keskaja jooksul 14
alevikku: Helme, Kastre e Kavastu, Keila, Kirumpää, Koluvere, Kuressaare, Laiuse, Lihula,
Otepää, Pirita, Põltsamaa, Valga, Vastseliina ja Viru-Nigula. Seal elas mitmest rahvusest
väikekaupmehi, käsitöölisi ja võõrastemajapidajaid. Alevikud sarnanesid paljus linnadega:
sealsed elanikud jagunesid samuti kodanikeks ja kodakondateks, kodanikud olid koondunud
annaabi.ee 
