Rästik
Rästiklastest on
ainult harilik rästik levinud ka polaarjoone taha Koola ja Skandinaavia poolsaarel.
Mägedes esineb ta kuni 3000 m kõrgusel üle merepinna. Eestis on levinu peaaegu
kõikjal, rohkem esineb neid Saaremaal, Hiiumaal, Virumaal, Tartumaal ja Läänemaal.
Rästilkastele meeldib pesitseda metsamaastikes. Soos võib rästiklastega enamasti
kokku puutuda ainult metsamaastikes ja nedne servades. Peale metsamaastike meeldib
nele pestitseda mägimaastikel, kõrbemaastikel, juurviljaaedades ja kultuurmaastikel.
5
TOITUMINE
Rästiklaste toitumisharjumused on väga mitmekesised. Põhiliselt söövad rästikud
hiiri, rohukonni, rabakonni, maapinnal pesitsevate lindude äsja koorunud järglasi,
sisalikke ja vaskusse. Nooremad rästikud toituvad ka putukatest. Jahti peavad nad
öösel ja saagi tabamiseks kasutavad nad oma mürkhambaid. Kõigepealt rästik salvab
annaabi.ee 
