Nende riskide realiseerumise tõenäosus on viimastel kuudel aga kasvanud, kirjutas keskpank majanduskommentaaris. «Eesti majandus on maailmamajanduse heitlikkusele hästi vastu seisnud ning viimase aasta majandusareng on riigi finantsstabiilsust toetanud. Majandus on võrreldes paari aasta taguse seisuga märksa rohkem tasakaalus ning selle vastupanuvõime väliskeskkonna halvenemisele on tublisti paranenud.»Alates suve teisest poolest on märkimisväärselt tõusnud maailmamajanduse pessimistlikumate tulevikustsenaariumite teostumise tõenäosus. Sellega seotud ebakindlus seab keskpanga hinnangul Eesti eelarvepoliitikale eriliselt kõrged nõuded. Isiklik seisukoht: Kuna aga võlakriis süveneb ja maailmamajanduse olukord halveneb, raskendab see kogu Euroopas pankade likviidsus- ja kapitalipuhvrite seisu. Seega tuleb pangandusgruppide kasumi jaotamisel ning kapitali ja likviidsuse juhtimisel silmas pidada, et tugevad puhvrid on heitlikus majandus- ja finantskeskkonnas äärmiselt vajalikud
rahval, ka Eestis on olemas omakeelne kõnetuvastussüsteem. Seega, kui eesti keel on kõnelejate arvult maailmas esimese kolmesaja hulgas, hariduse valdkonnas esimese saja hulgas, siis infotehnoloogia arengus oleme maailma esimese 30 arenenuma keele hulgas Tundub, nagu oleks kõik hästi ja eesti keele tulevik kindlustatud. Tegelikult asi nii lihtne ei ole ja selleks, et ajaga kaasas käia, peab pidevalt tehnoloogiliselt võidurelvastuma ja aktiivselt tegutsema. Pessimistlikumate ennustuste kohaselt jääb 21. sajandi lõpuks alles mõnikümmend keelt ja nimelt just need keeled, millel on olemas korralik keeletehnoloogiline tugi. Hoiakutes eesti keele suhtes on täheldatavad ka teatud ohumärgid, mis näitavad, et me ei saa loorberitele puhkama jääda, et tuleviku nimel tuleb pingutada. Meil on küll olemas eestikeelne tarkvara, kuid tavaliste koolinoorte hulgas on selle kasutajaid vaid 1015%. Eesti koolides ja ülikoolides on tarkvara valdavalt ingliskeelne.
annaabi.ee 
