Eesti uusaeg (1710-1900)
-1861. aastal.
Publikatsioon paralleelselt eesti ja saksa keeles. Nimetatatkse ka Kalevipoja
teaduslikuks väljaandeks. Pärast seda hakkab Kalevipoeg oma iseseisvat elu elama.
Esimene rahvaväljaanne ilmub 1862. aastal. Trükitakse Kuopios. Tiraaz oli 1000.
Paari aasta möödudes oli 1000 eksemplarist müüdud vaid mõnisada. Kreutzwaldi
ootused olid palju suuremad. Rahvas, kellele ta selle suunas, võttis selle leigelt vastu.
Sattus masendusse ja hakkas nägema eestlaste tulevikku juba pessimistlikumas
vormis. Õige pea, järgmise ärkamisaja põlvkonna juures aga saab Kalevipoeg väga
oluliseks kirjatükiks.
1850. aastate lõpus ja 60. alguses tegutseb ÕES küll edasi, kuid vana lõhe ei ole
kuskile kadunud. Baltisakslaste konservatiivsem pool hakkab domineerima. Jõutakse
välja ka võimaluseni, et kui eestlased tahavad siinses maailmas saksastuda. Hakkab
iseloomustama ka literaatide mõttemaailma. Karl Schirren, kes oli TÜ vene ajaloo
professor, sai 1861. a ÕES juhiks