Pikaajalise ülemäärase stressi (distressi) mõju organismile
Ravi on
kompleksne (depresiooniravimid, haiglaravi, psühhoterapeutilised võtted) ning õige ravimeetod
valitakse kliinilise pildi alusel. Enamasti on depressiooni põhjuseid rohkem kui üks. Mõjuriteks
võivad olla ka lapsepõlves läbielatud traumad, ebakõlad aju keemilises tasakaalus, lähedase
kaotus, pärilikkus, nõrk turvatunne, ravimite kõrvalmõjud jne.
Depressiooni ei saa mõista kui lihtsat kurvameelsust või liigset melanhooliat. Depressioon
tekitab madalat enesehinnagut, pessimistlikkust ja elutüdimust. Kehalised sümptomid, mis
ilmnevad ka stressi erinevate arengujärkude käigus, süvenevad. Võivad ilmneda kroonilised
haigused nagu diabeet, südamehaigused ja organite funktsionaalsed häired. Meeletu väsimus ja
energiapuudus võtavad laastava kuju. Tihtipeale peetakse depresiivsuse all kannatava inimese
jõuetust või loidust labaseks laiskuseks. Tugeva meeleoluhäirega inimesele ei tekita miski
rõõmu, ta tunneb ennast väärtusetuna ning temas ei tekita mitte miski huvi