Rahvuslik liikumine 19. sajandil
Üle
kogu Eestimaa rajati vene õigeusu kirikuid. Kindralkuberneri Sahhovskoi ettevõtmisel ehitati
suur õigeusu katedraal otse Toompeale. Sahhovskoi asutatud on ka Pühtitsa (Kuremäe)
nunnaklooster Ida-Virumaal. Vaatamata ägedale kihutustööle, polnud Põja-Eestis õigeusku
astunuid üle 1/5 rahvastikust.
11.3. Eesti ühiskond venestusajal
Rahvusliku liikumise aegne elavnemine asendus ängistuse ja pessimismimeeleoluga. Kuigi
enamik seltse jätkas tegevust, asendus senine aatelisus kergete meelelahutustega. Laulu- ja
mänguseltside kavva ilmusid sisulagedad näidendid ja kerged komöödiad. Eesti Kirjameeste
selts jäi soiku, kuni see 1893. a. valitsuse korraldusel hoopis lõpetati.
Allakäiku soodustasid eestlaste eneste keskelt võrsunud venestuse toetajad. Venestuse
eestvedajaks sai Jakob Kõrv, kes asutas 1882. A. Tallinnas ajalehe ,,Valgus". 1880. Aastate lõpul
annaabi.ee 
